Lühike vastus
Eestis tuleb turundada vähemalt eesti keeles ja teine keeleversioon lisada alles siis, kui selle taga on mõõdetav nõudlus ja ressurss seda tõsiselt vedada.
Põhimõte, mis kõige sagedamini kahe silma vahele jääb: Eestis ei ole üks otsingutulemus, vaid kolm paralleelset. Eesti-, vene- ja ingliskeelne on eri auditooriumid, eri sõnastused ja — mis eelarve seisukohalt kõige tähtsam — eri konkurentsitase. Sama teenus võib olla eesti keeles konkurente täis ja vene keeles peaaegu vaba.
Seega küsimus "mis keeles turundada" on tegelikult küsimus "mis hinnaga ma igas neist kolmest tulemusest külastaja ostan".
Kuidas Eesti keeleline nõudlus jaguneb
- aasta rahvaloenduse andmetel nimetab umbes kaks kolmandikku elanikest emakeeleks eesti keele ja ligikaudu 30% vene keele. See ei ole abstraktne statistika, vaid otsene järeldus otsingu kohta: märkimisväärne osa riigi elanikest otsib kaupu ja teenuseid muus keeles kui riigikeeles.
Jaotus on seejuures ebaühtlane:
| Piirkond | Mida see saidi keele jaoks tähendab |
|---|---|
| Tallinn ja Harjumaa | Mõlemad auditooriumid on suured; kaks versiooni tasuvad end kõige sagedamini ära |
| Ida-Virumaa (Narva, Kohtla-Järve) | Venekeelne auditoorium domineerib; eestikeelne versioon on pigem B2B ja riigiasutuste jaoks |
| Tartu, Pärnu, lõuna ja lääs | Eesti keel on põhiline; venekeelne versioon on harva õigustatud |
| Rahvusvaheline auditoorium | Turistid, välisspetsialistid, e-residendid, piiriülene B2B — ainult inglise keel |
Inglise keel on omaette teema. Eestikeelne ettevõtja lisab selle sagedamini sellepärast, et "nii on soliidsem", kui arvestuse põhjal — ja saab tulemuseks kolmanda versiooni, mida keegi ei hoolda. Ingliskeelne versioon on õigustatud siis, kui teil on konkreetne ingliskeelne auditoorium: siia kolinud inimesed, e-residendid, välispartnerid või toode, mida müüakse väljapoole Eestit.
Miks lehtede tõlkimine ei tööta
See on kõige sagedasem ja kõige kallim viga. Loogika tundub veatu: meil on head eestikeelsed lehed, tõlgime need vene keelde ja saame teise versiooni.
Ei saa. Põhjus on selles, et otsingupäring ei ole tähendus, vaid konkreetne sõnastus. Inimesed kirjeldavad eri keeltes sama vajadust eri sõnadega, eri täpsusastmega ja eri täpsustustega. Sõna-sõnalt tõlge säilitab tähenduse ja kaotab sõnastuse — aga leht reastub just sõnastuse järgi.
Praktiline vahe näeb välja nii:
- Tõlge: võtame eestikeelse teksti, tõlgime, avaldame. Leht kirjeldab teenust õigesti, kuid ei sisalda neid sõnaühendeid, mida inimesed vene keeles Google'isse tipivad.
- Kohandus: kogume päringud vene keeles uuesti, vaatame, mida täpselt küsitakse, ja kirjutame lehe nende sõnastuste alla. Tähendus on sama, struktuur ja rõhuasetused on teised.
Töömahu vahe nende kahe lähenemise vahel on väike. Tulemuse vahe on põhimõtteline.
Eraldi tehisintellekti tõlkest. Tööriistana on see muutunud igati korralikuks ja teenuslehtede jaoks — privaatsuspoliitika, tingimused, tarne — sellest piisab. Aga see tõlgib teksti, mitte ei pane semantikat uuesti kokku. Turundatavad lehed tuleb ikkagi ehitada oma keele päringute alla.
Millal teine keeleversioon end ära tasub
Teine keeleversioon ei ole "veidi lisasisu", vaid töömahu täielik kahekordistumine: omad päringud, omad lehed, oma sisu, omad välislingid, oma aruandlus. Enne selle käivitamist tasub ausalt vastata kolmele küsimusele.
- Kas nõudlus on numbrites olemas? Mitte "meil käib palju venekeelseid kliente", vaid mitu päringut kuus teie teenuse kohta selles keeles sõnastatakse. Seda kontrollitakse enne tööde algust.
- Kas ressurssi jagub seda edasi vedada? Hüljatud teine versioon on halvem kui selle puudumine: see sööb roomamiseelarvet, vananeb ja õõnestab usaldust saidi vastu.
- Kes klientidele vastab? Kui päring tuleb vene keeles ja vastajat ei ole, maksate liikluse eest, mida te ei suuda teenindada. See kõlab ilmselgena, aga just selle otsa teine versioon kõige sagedamini komistab.
Minu praktiline juhis: kui eelarve kannab tervikuna välja ainult ühe suuna, on parem teha üks keel hästi kui kaks poolikult. Sama loogika kehtib reklaami ja orgaanika vahel valides — võtsin selle lahti artiklis sellest, millest alustada: Google Adsist või SEO-st.
Tehnilised kohad, mis kõige sagedamini katki lähevad
Mitmekeelne sait lisab mitu kohta, kus on lihtne tühja koha pealt probleem saada.
| Mis läheb katki | Kuidas avaldub | Mida kontrollida |
|---|---|---|
| Hreflang ei ole vastastikune | Google ignoreerib märgistust tervikuna | Iga versioon viitab kõigile teistele ja iseendale |
x-default puudub | Pole selge, mida näidata määramata keele korral | Vaikeversioon on määratud |
| Link olematule versioonile | Hreflang viib 404-le | Kõik viidatud URL-id on reaalselt olemas |
| Automaatne ümbersuunamine brauseri keele järgi | Googlebot näeb ainult üht versiooni | Keelt pakutakse, aga ei suruta ümbersuunamisega peale |
| Segakeeled ühel lehel | Google ei saa lehe keelest aru | Menüü, nupud ja pealkirjad on täielikult tõlgitud |
| Kannibalism keele sees | Kaks lehte võitlevad ühe päringu pärast | Üks leht = üks kavatsus ühe keele piires |
Kaks asja tasub eraldi välja tuua.
Eri keeleversioonid ei ole duplikaadid. Nende eest sanktsioone ei tule ja karta pole midagi. Ohtlik on kannibalism ühe keele sees, mitte keelte vahel. Tõlkimata mallijupid on aga päris probleem: Eesti affiliate-saitide niši analüüsis leidsin saidi, mille kogu juriidiline jalus oli jäänud lätikeelseks — ja seda korraga kõigil lehetüüpidel.
Hreflang on vihje, mitte käsk. Google arvestab sellega, kuid võib näidata teist versiooni, kui peab seda sobivamaks. Seetõttu on korrektne hreflang hügieen, mitte positsioonide kasvu hoob; kuidas seda seadistada ja kontrollida ilma levinud vigadeta, kirjutasin eraldi lahti.
Kuidas valida saidi struktuur
Kõige sagedasem küsimus pärast "mis keeles" on "kuhu see panna". Variante on kolm.
- Kaustad ühel domeenil (
example.ee,example.ee/ru/,example.ee/en/) — töötav valik valdavale enamikule Eesti ettevõtetest. Kogu domeeni kogunenud autoriteet töötab korraga kõigi versioonide heaks. - Eraldi domeenid (
example.ee,example.ru) — mõttekas siis, kui lähete teise riiki eraldi juriidilise keha, hindade ja logistikaga. Iga domeeni tuleb hakata nullist üles ehitama. - Alamdomeenid (
ru.example.ee) — kompromiss, mis praktikas annab kaustade ees harva eelise ja lisab tehnilist tööd.
Kui alles ehitate saiti, tasub keelestruktuur kohe sisse panna — hilisem kolimine alamdomeenidelt kaustadesse tähendab massilisi ümbersuunamisi ja mitmekuulist langust. Just see on juhtum, kus veebiarenduse etapis tehtud otsus hoiab eelarvet kokku aastateks ette.
Mida kohe teha
Kolm sammu, mis annavad vastuse just teie niši kohta, mitte üldiselt.
- Vaadake, kust inimesed praegu tulevad. Search Console'is on jaotus riikide ja päringute kaupa — sellest on näha, mis keeles teid juba leitakse ja millised sõnastused külastajaid toovad.
- Koguge päringud iga keele jaoks eraldi. Ärge tõlkige nimekirja, vaid koguge uuesti. Nõudluse mahu vahe eesti- ja venekeelse otsingu vahel teie nišis ongi vastus algsele küsimusele.
- Kontrollige, et teine versioon ei oleks tehniliselt katki. Kui see on juba olemas, alustage hreflangist, ümbersuunamistest ja liidese tõlke täielikkusest — sageli ei tööta teine versioon mitte sellepärast, et keel oleks vale, vaid sellepärast, et Google seda korralikult ei näe. Sellised asjad tulevad tehnilises SEO-auditis esimesena välja.
Kui nende kolme sammu järel pilt kokku ei jookse — kirjutage, vaatan teie niši päringud läbi kõigis kolmes keeles ja ütlen, kus nõudlus reaalselt on ja kus tuleb see reklaamiga luua.
